Vaatamisväärsused
Asub
Österby külas. Rajatud raudkividest eelmise sajandi alguses kohalike
talumeeste poolt ja on ca 265 m pikkune. Sealtkaudu toimus regulaarne paadiühendus
Haapsaluga 1994 a-ni.
Mõisahoone
asub valla keskuses Pürksi külas ja on ehitatud 19.sajandil. Mõis kuulus
1919.aastani Ungern-Sternbergide suguvõsale. Aastatel 1920-1943 asus mõisas
Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikool. 1989-1995 hoone restaureeriti ja
praegu tegutseb hoones Noarootsi Gümnaasium. Pürksi park on looduskaitse
all. Pargis kasvab looduskaitse all olev valge pöök ja unikaalne pärnade
ring.
Ramsi poolsaar Einbi külas on tuntud rikkaliku taimestiku poolest. Neemetipp on Eesti mandriosa läänepoolseim punkt. Ramsi poolsaarelt avaneb kaunis vaade Vormsi saarele ja saart mandrist lahutavale Voosi kurgule.
Päevamärgid
asuvad Telise poolsaarel Kudani külas ja on ainulaadsed Eestis, maakividest
tervikkoonustornid, ehitatud 1910.aastal. Alumise märgi kõrgus maapinnast
7 m, ülemise märgi kõrgus 11,9 m. Märkide vahekaugus 416 m. Tänapäeval
on päevamärgid oma sihtotstarbe kaotanud; on riikliku kaitse all.
EELK
Noarootsi Püha Katariina kirik ehitati tõenäoliselt 1500.aasta paiku,
olulise ümberehitusi tehti nii 18. kui ka 19.sajandil. Orel korrastati
1991a. Pastoraat ehitati 17.sajandil ja on üks vanemaid säilinud
puitehitisi Läänemaal. Kirikuaia asub Noarootsi vabadussammas, mis püstitati
1935. aastal, hävitati Nõukogude võimu ajal ja taastati 1990.aastal. Noarootsi kirik ja pastoraat on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10.00-18.00 Info telefonil 55 16699 (Arnold Arro).
Saare
mõisa hooned on ehitatud 18.-19.sajandil ja taastatud parun Gustav
Friedrich von Roseni poolt. Lyckholmi
muuseum avati 1997. aastal Saare mõisa hobusetallis (taastatud 1995/96).
Muuseumi eksponaatideks on kohaliku rahva poolt annetatud endised põllutööriistad,
käsitöö- ja majapidamistarbed. Muuseumi esimene ruum käsitleb Saare küla
ajalugu. Muuseum on avatud maist oktoobrini kolmapäevast pühapäevani kell
10.00-18.00. Külastamine oktoobrist-maini kokkuleppel
(tel.56-988440 Anu Kari).
Saare külasse Sutlepa mere äärde on rajatud vaatetorn, vaateplatvorm, lõkkekoht, parkla koos
WC-ga ja kahe omanäolise pilliroost matkamajaga. Siinsetest
loodusmaastikest ja elustikust saab parema ülevaate, külastades
vaatetornide juurest algavat 7 km pikkust matkarada.
Asub
Sutlepa küla keskuses. On ehitatud 2003.aastal endise Noarootsi pukktuuliku
jooniste põhjal. 19. sajandi algul oli Noarootsi kihelkonnas ca 100
tuulikut, millest tänaseks pole säilinud ühtegi. Tuuliku juures on
parkla, istumiskoht ja suur valla välikaart.
Põõsaspea
neem Spithami külas on Eesti mandriosa loodepoolseim punkt. Neeme
kirderannal paljanduvad keskordoviitsiumi Jõhvi lademe savikad lubjakivid.
Paepõranda laadse paljandi teevad ainulaadseks paes leiduvad
kaltsedoonimugulad, mille sees olevates kvartsipesades leidub väikesi ametüste.
Üle Põõsaspea neeme kulgeb tähtis arktiliste veelindude rändetee. Seal
on parimaid lindude vaatluspaiku Läänemere rannikul.
Uuejõe
(Spithamist Nõva poole) suue kuhjatakse sageli tormidega liivavalle täis,
mis põhjustab jõe rändava suudme. Uuejões kasvab vesiroos. Huvipakkuvad
on piki randa kulgevad paari meetri kõrgused luited. Uuejõe äärde on väljaehitatud
parkla, telkimis- ja lõkkekohad.
Asub
Noarootsi ja Nõva valdade piiril Peraküla lähedal. Allikajärve äärde
viib Perakülast munakivitee, mis rajati enne I Maailmasõda. Järv on
looduskaitse all. Järve äärde on väljaehitatud lõkkekohad.
Asub Tuksi-Spithami maantee ääres Rooslepa kalmistul. Rooslepa kabel oli Noarootsi koguduse üks kolmest abikirikust, mis ehitati 1830-ndatel aastatel. Hoone lagunemine algas 1970-ndate lõpuaastatel. Kabeli müürid konserveeriti 1990- ndate aastate algul. Kabel on taastatud 2006. aastal suures osas endisel
kujul.
Kaunis
rannakadastik ja imeilus vaade Läänemerele.
Osmussaare
pindala on ca 480 ha. Asub ca 7 km kaugusel Dirhami sadamast Osmussaare
maastikukaitsealal. Enne II Maailmasõda elas saarel 130 inimest, kes kõik
1940.a.evakueeriti. Kuni 1992. aastani asus saarel Nõukogude vägede sideväeosa.
2001.aastast on saar jälle asustatud ja saarele asunud pere tegeleb
lambakasvatusega. Vaatamisväärsustest on saarel 1766.a. ehitatud
kivikabeli varemed, 1954.aastal ehitatud tuletorn (1765 a. ehitatud tuletorn
purustati 1941 a.), pankrannik, rannavallid, bretšarahnud.
Asub
Österby külas. Ehitatud 1930.-ndatel aastatel ja taastatud 1998 a.
Eestiaegse seltsieluga seotud koht.
Asuvad Dirhami sadamast lääne pool ja rajatud enne I Maailmasõda.
Roosta Puhkeküla (Elbiku külas) kui mõnusa puhkuse ja asjaliku töö
keskkond on külastajate päralt aastast 1990. Asub kauni männimetsa ja imelise
liivaranna vahetus läheduses, vaid 1,5 tunni tee kaugusel Tallinnast. Teid ootavad moodsad konverentsiruumid, mugavad puhkemajad, hea söök ja
lõõgastavad saunaelamused, mis aitavad parimal viisil õnnestuda nii tähtsal nõupidamisel kui ka stiilsel peoõhtul või mõnusal nädalalõpul
pereringis.
Asub Pürksi külas. Omapärase ja hubase interjööriga kõrtsituba pakub külastajale erinevaid võimalusi meeldivaks ajaveetmiseks - lisaks söögile-joogile on võimalik liha grillida ja piljardit mängida. Avatud reedel ja laupäeval kell 20.00-02.00. Info telefonil 52 00913 (Ülle Schönberg).
|
Viimati
uuendatud: 07.10.2007 |