KALMISTUD 

KALMISTUD
Noarootsi valla territooriumil on 3 tegutsevat kalmistut - Noarootsi kalmistu; Sutlepa kalmistu ja Rooslepa kalmistu ja 2 ajaloolist kalmistut - Hosby vana kalmistu ja Osmussaare kalmistu. 
Noarootsi, Hosby vana, Sutlepa ja Rooslepa kalmistud on ajaloomälestistena riikliku kaitse all.
Noarootsi valla tegutsevad kalmistud on valla hallata. Kalmistute maad on kinnistatud. Noarootsi kalmistu maad on EELK Noarootsi Püha Katariina kogudusele tagastatud kirikumõisa maade koosseisus. Sutlepa, Rooslepa, Osmussaare ja Hosby vana kalmistu maad on munitsipaliseeritud.



Noarootsi kalmistu

Maaomand: Noarootsi kirikumõis kü koosseisus (katastritunnus 52001:004:0006); kinnistusregistriosa number 1190432; Hosby küla, pindala 1,3 ha.
Maaomanik on EELK Noarootsi kogudus; kalmistu haldaja on lepinguga Noarootsi vald.
Matmiskohana kasutusel ilmselt 13.-14. sajandist.
Kalmistul asub EELK Noarootsi Püha Katariina kirik (ehitati tõenäoliselt 13.-14. sajandi paiku, sai kahjustada Liivi sõjas 16. sajandi keskel, taastati 17. sajandil, olulisi ümberehitusi tehti 19. sajandil) ja Noarootsi vabadussammas (püstitati 10.06.1935 a., hävitati 1946 a. ja taastati 24.06.1990 a.). 27.07.1999 a. avati samba ees II Maailmasõjas langenutele mälestuskivi.
Muinsuskaitsealuseid objekte on kalmistul 10 – kirik, kabel, piirdemüür ja 7 hauatähist (2 ketasristi ja 5 rõngasristi).
Kalmistu vanem osa asub ümber kiriku (ca 0,2 ha ala). Kalmistust on kasutusel ca 3/4.
Kalmistu inventariseerimine toimus 2002. aastal. Kalmistul asub ca 700 inventariseeritud hauaplatsi.

Kalmistule maetud tuntud inimesi:

  • Paslepa mõisas sündinud maalikunstnik Carl Johan Imanuel Ungern Sternberg.

  • Saare mõisas sündinud ja mõisa varemetest üles ehitanud Gustav Friedrich von Rosen.

  • Noarootsi kirikumõisas sündinud kooliõpetaja Johan Nyman


Sutlepa kalmistu

Maaomand: Sutlepa kalmistu kü (katastritunnus 52001:002:0040); kinnistusregistriosa number 1163732, Sutlepa/Sutlep küla, pindala 1,3 ha.
Maaomanik ja haldaja on Noarootsi vald.
Matmiskohana kasutusel ilmselt 16. sajandist.
Kalmistul on asunud Sutlepa kabel (üks vanimaid puukirikuid Eestis, ehitatud 1627 Rooslepa kabeliks ja toodud Sutleppa 1834), mis 1970-ndast aastast asub Eesti Vabaõhumuuseumis Rocca al Mares. Säilinud vundamendile on ehitatud altar. Kalmistu kasutusel olev ala (0,33 ha) on piiratud piirdemüüriga.
Kalmistu peavärava juurde on 1996. aastal ehitatud kellatorn. Ilmar Pärnapuu ehitas 2006 aastal kalmistule uued metallväravad ja ladusmaakivist väravapostid. Kellatorn ja väravad on ehitatud Riguldi-Noarootsi Kodukandiühingu toetusel.
Kalmistu vanem osa asub ümber endise kabeli asukoha. Kalmistu aiaga piiratud osa on peaaegu kogu ulatuses ka kasutusel. Kuid kalmistut on võimalik laiendada kirde suunas.
Kalmistu inventariseerimine toimus 2003. aastal. Kalmistul asub ca 800 inventariseeritud hauaplatsi.

Rooslepa kalmistu

Maaomand: Rooslepa kalmistu kü (katastritunnus 52001:001:0136); kinnistusregistriosa number 1273632; Rooslepa/Roslep küla, pindala 1,72 ha.
Maaomanik ja haldaja on Noarootsi vald.
Matmiskohana kasutusel ilmselt 16. sajandi keskpaigast.
Kalmistul asub Rooslepa kabel (ehitatud 1627, viidud Sutlepa kalmistule 1834, 1835 ehitati uus kivist kabel, mis hävis Nõukogude ajal ja taastati 2006. aastal endisel kujul). Kabel taastati Euroopa Liidu struktuurifondi, Kuningas Gustav Adolf VI rootsi kultuuri fondi, Riguldi-Noarootsi Kodukandiühingu, Noarootsi valla ja paljude annetajate toetusel. Kalmistul asuvad Riguldi grupi toetusel 1992 a. ehitatud puidust kellatorn, kabeli ette lõuna küljele paigaldatud mälestusmärk II Maailmasõjas hukkunud Riguldi piirkonna elanikele, kabeli kirdenurga lähistele 1990 a. paigaldatud eesti-rootsi luuletaja Mats Ekmani (1859-1934) mälestuskivi. Kabeli kagunurga lähedal on säilinud võlvlaega keldri varemed.
Kalmistu piirneb pae- ja maakivist aiaga, millele ehitati savikivist katus. Piirdeaed on rekonstrueeritud 2007-2008. aastal Riguldi-Noarootsi Kodukandiühingu ja Naorootsi valla toetusel.
Kalmistu edelaosas asub Riguldi mõisa endise omaniku Taube perekonna mälestuskabel (renoveeriti 1990. aastal Riguldi grupi toetusel ja kus tutvustatakse kalmistu ajalugu) ning sepistatud metallaiaga ümbritsetud Taubede matmispaik.
Kalmistust on kasutusel ca 2/3.
Kalmistu inventariseerimine toimus 2004. aastal (esialgne 1990-ndatel rootslaste poolt). Kalmistul asub ca 1100 inventariseeritud hauaplatsi..
Kalmistu esise parkla maa kinkis 2004. aastal vallale Johannes Treibergi perekond. Kingitus tehti kõigi sugulaste ja sõprade mälestuseks, kes puhkavad selles kaunis kirikuaias.

Hosby vana kalmistu
Maaomand: Hosby vana kalmistu kü (katastritunnus 52001:004:0005); kinnistusregistriosa number 1163632, Hosby küla, pindala 0,75 ha.
Maaomanik ja haldaja on Noarootsi vald.
Aastast 1976 pole kalmistule enam maetud, enamus haudasid on hooldamata.
Kalmistu keskel asub suur kivirist, mille ühel pool on eestikeelne tsitaat Piiblist aastaarvuga 1854 ja teisel küljel rootsikeelne tsitaat.
Vanim säilinud ümarrist on aastast 1827 ja kõige uuem raudrist aastast 1975.
Kalmistu inventariseeriti 1995-1999 a. Noarootsi Gümnaasiumi õpilaste poolt õpetaja Ivar Rüütli juhendamisel.
Kalmistul inventariseeriti riste kokku 541, nendest kiviriste 330, raudriste 185, kiviplaate 17 ja puitriste 2. Andmed on olemas ca 400 maetu kohta.

Osmussaare kalmistu

Maaomand: Osmussaare kalmistu kü (katastritunnus 52001:001:0601); kinnistusregistriosa number 2439032; Osmussaare/Odensholm küla, pindala 0,2 ha.
Maaomanik on Noarootsi vald, haldaja Osmussaare Külaühing (endised osmussaarlased Rootsis).
Matmiskohana kasutusel ilmselt 17. sajandi keskpaigast.
Kalmistul asus Osmussaare kabel (ehitatud 1642, ümberehitatud 1765, lagunes II Maailma-sõja järel). 2008. aastal algas kabelivare renoveerimine ja kabelitorni osaline taastamine. Töid toetab Kuningas Gustav Adolf VI rootsi kultuuri fond ja Osmusaare Külaühing.
Endise kalmistu asukohta kabelivare kõrvale on endiste osmussaarlaste poolt 1992. aastal paigaldatud kellatorn ja eraldi aia sisse mälestuskivid seitsmele saarel elanud suguvõsale (1930-ndatel aastatel elas saarel kokku ca 130 inimest).
Osmussaarlased sunniti saarelt lahkuma 1940. aastal. Aastast 2001 on saarel jälle püsielanikud (kahe-liikmeline perekond).

KALMISTUVAHID
Noarootsi kalmistu: ROLAND ARU (tel 55 672 956; Pürksi küla)
Sutlepa kalmistu: VERONICA BUSCHMAN (tel. 59 118 450, Sutlepa küla)
Rooslepa kalmistu: MAIRE KRIIS (tel 51 76 939; Elbiku küla)
Kalmistuvahtide tööülesanneteks on hauaplatside eraldamine, kalmistu kasutamise eeskirja täitmise kontrollimine ja kalmistu korrashoid.

KALMISTUTE PLAANID ja MAETUTE NIMEKIRJAD
Noarootsi valla tegutsevad kalmistud on tänu Muinsuskaitseameti rahalisele toetusele mõõdistatud ja koostatud on kalmistute digitaalsed plaanid. Samuti on koostatud kalmistutele maetute nimekirjad. 
Inventariseerimisplaanid on koostatud Mapinfo tarkvaraga. Maetute nimekirjad on Exceli tabelitena (nii hauaplatside numeratsiooni, kui ka maetute tähestikulises järjekorras). 

Register Plaan
Noarootsi kalmistu
Sutlepa kalmistu
Rooslepa kalmistu
Hosby vana kalmistu


Plaanide ja nimekirjade paberkandjal versioonid on olemas vastava kalmistu kalmistuvahil ja vallavalitsuse arhiivis (Marika Meister 47 24354; marika.meister(at)noavv.ee ).

KALMISTUTE KASUTAMINE
Noarootsi Vallavolikogu 11.10.2002 a. määrusega nr.46 on kinnitatud “Noarootsi valla kalmistute kasutamise eeskiri”.
Hauaplatsi kasutaja on kohustatud hoidma hauaplatsi, hauaplatside vahed ja hauaplatsiga piirnevad teeosad heakorrastatuna ja puhtana. Korras tuleb hoida hauatähised ja rajatised.
Kalmistul on keelatud:

  • risustada, rikkuda ja rüüstata hauaplatse ning üldkasutatavat territooriumi, jalutada koeri ja teisi koduloomi;
  • omavoliliselt püstitada ja ümber teha hauarajatisi;
  • kasutada mootorsõidukit ilma kalmistuvahi loata;
  • laiendada omavoliliselt hauaplatse;
  • rikkuda oma tegevusega kalmistu rahu;
  • matta loomi;
  • panna maha prügi selleks mitte ettenähtud kohtadesse;
  • murda, lõigata, koorida või muul viisil kahjustada kalmistu taimestikku;
  • puude mahavõtmine ilma punktis 31 märgitud komisjoni loata;
  • võtta kalmistult liiva ja mulda, lõigata mättaid;
  • teha lõkkeid.

Viimati uuendatud: 02.03.2010
webmaster: webmaster(at)noavv.ee